Liiklustrahvid

Seisuga 2026-08-19

Üks tegu, neli erinevat summat — ja need ei ole ühe asja neli suurust

Kaamera saadab hoiatustrahvi auto omanikule, politseinik võib kohapeal määrata mõjutustrahvi, tavamenetluses on tegemist rahatrahviga trahviühikutes, ja tasulise parkimise ala eest tuleb hoopis viivistasu, mis ei ole trahv. Iga numbri kõrval on säte, millest see pärineb.

Hoiatustrahv · sõiduki omanikule

140 €

Kaamera · § 262 p 1 · 7 € iga ületatud km/h kohta, ülempiir 420 € alates 60 km/h ületamisest · ei ole karistus

Mõjutustrahv · juhile

140 €

Kohapeal, lühimenetluses · § 262¹ lg 2 p 4 · sama valem, aga ainult § 227 lõike 1 puhul, seega mitte üle 20 km/h · ei ole karistus

Rahatrahv · juhile

kuni 30 trahviühikut

Tavamenetluses · § 227 lg 1 · kuni 240 € trahviühiku praeguse suuruse 8 € juures · on karistus

Sama tegu: lubatud kiiruse ületamine 20 km/h võrra — täpselt see punkt, kus lühimenetluse rada lõpeb. Ühe kilomeetri võrra rohkem ja see rada kaob, ülejäänud kaks jäävad. Kaks summat kolmest on täpsed, kolmas on ülempiir, mille sees menetleja otsustab.

Neljas rada

Viivistasu ei ole trahv

Tasulise parkimise alal tekib hoopis viivistasu — kohaliku omavalitsuse nõue, mitte väärteokaristus. Liiklusseaduse § 188 lõige 8 ütleb ülempiiri 31 € ööpäevas ja jätab täpse määra volikogule; § 189 lõige 2 saadab vaidluse valla- või linnavalitsusse või halduskohtusse, mitte väärteomenetlusse. Sellepärast ei ole ta ülal kolme kõrval.
Vaata hoiatustrahviKust oma trahve kontrollida
  • Riigi Teataja kehtivad redaktsioonid
  • Registreerimist ei ole
  • Iga numbri juures on säte

Kokkuvõte

Neli rada, mitte neli suurust

Kaks neist on karistused ja kaks ei ole. Kaks ütlevad täpse eurosumma, üks ainult ülempiiri. Kolm lähevad tasumata jätmisel kohtutäiturile ja ükski ei kasva protsendiga.

  1. Vaata, millise otsuse saidTrahviteade posti teel, lühimenetluse otsus kohapeal, viivistasu otsus klaasi taga või väärteoprotokoll — need on neli erinevat dokumenti nelja erineva menetluse lõpust.
  2. Vaata, kellele see esitatiHoiatustrahv ja viivistasu lähevad sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale. Mõjutustrahv ja rahatrahv lähevad sellele, kes juhtis.
  3. Vaata tähtaega — need ei ole samadRada, mis annab tasumiseks rohkem aega, annab vaidlustamiseks vähem. Tähtajad on igal lehel oma sätte juures.

Lehed

Loe edasi

Järjestatud selle järgi, mida Eestis tegelikult kõige rohkem otsitakse.

Hoiatustrahv

Kellele hoiatustrahv määratakse, kuidas kiiruse summa arvutatakse ja miks seadus ütleb, et see ei ole karistus ega lähe karistusregistrisse.

Ava leht

Parkimistrahv

Sõna "parkimistrahv" seaduses ei ole. Parkimise eest võib tekkida neli erinevat asja: viivistasu, hoiatustrahv, mõjutustrahv või rahatrahv.

Ava leht

Kiiruse ületamine

Sama kiiruse ületamine annab kaameraga täpse eurosumma, kohapeal teise ja tavamenetluses ainult ülempiiri trahviühikutes.

Ava leht

Trahviühik

Liiklusseadus ütleb karistuse trahviühikutes, mitte eurodes. Kui suur ühik on, millal see muutus ja kuidas eurosumma tuletatakse.

Ava leht

Mida siit ei leia

Mida see sait ei oska öelda ja miks

Kohad, kus vendeeritud tekst vastust ei anna, on kirjas nii, nagu nad on — täitmata jäetud, mitte ära arvatud.

Tabel

Liiklusseaduse väärteopeatükk — 124 hinnastatud sätet

§§ 200–263 all on 79 paragrahvi ja 124 hinnastatud lõiget: 99 füüsilisele isikule trahviühikutes ja 25 juriidilisele isikule eurodes. Ükski neist kahest ei ole teise valuutas — seadus ei sega neid, ega sega ka see sait.

Märkus

Mida siit ei leia, ja miks

Sõna "parkimistrahv" ei esine liiklusseaduses, karistusseadustikus ega väärteomenetluse seadustikus. Parkimise eest võib Eestis tekkida neli erinevat rahalist tagajärge: viivistasu (LS § 188, kohaliku omavalitsuse tasulise parkimise ala, ülempiir 31 eurot ööpäevas), hoiatustrahv 40 või 80 eurot (LS § 262 punktid 2 ja 3, automaatne järelevalve), mõjutustrahv 40 või 80 eurot (LS § 2621 lõike 2 punktid 2 ja 3) ning rahatrahv kuni 12 või 50 trahviühikut (LS § 241 lõiked 1 ja 2). Neil on erinevad maksjad, erinevad tähtajad ja erinevad vaidlustamise teed.

Märkus

Karistuspunkte ei ole

Eesti liiklusseadus ei sisalda karistuspunktide süsteemi. Korduvuse ja raskuse arvestamine toimub teisiti: juhtimisõiguse äravõtmine on seotud teo endaga (näiteks § 227 lõiked 2-4 näevad selle ette põhikaristusena kuni kuue, kaheteistkümne või kahekümne nelja kuuni ja lõige 5 lisakaristusena ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni), ning hoiatustrahvile ja mõjutustrahvile ei või seaduse enda sõnul tugineda süüteo korduvuse arvestamisel.

Korduma kippuvad küsimused

Korduma kippuvad küsimused

Küsimused on need, mida Eestis tegelikult otsitakse — mitte teisest keelest tõlgitud.

Alusta sellest, mis on hoiatustrahv

Registreerimist ega isikuandmeid ei küsita.

Ava leht

See leht on eelvaates. Summad on üle võetud igal lehel viidatud sätetest, kuid ei ole läbinud lõplikku kontrolli.

Kõik õigused kaitstud.