Korduma kippuvad küsimused

Hoiatustrahv on rahaline tagajärg, mille kohtuväline menetleja määrab kirjalikus hoiatamismenetluses — tüüpiliselt automaatse liiklusjärelevalve, see tähendab kaamera alusel. Väärteomenetluse seadustiku § 54¹ lõige 1 ütleb, et see määratakse sõiduki registrijärgsele omanikule või vastutavale kasutajale, mitte sellele, kes juhtis. Sama paragrahvi lõige 3 ütleb otse, et hoiatustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ega või sellele tugineda korduvuse arvestamisel.

Liiklusseaduse § 262 punkt 1 ei ütle summat, vaid valemit: hoiatustrahvi suurus eurodes saadakse lubatud kiirust ületanud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga seitse. Väärteomenetluse seadustiku § 54¹ lõige 4 seab sellele ülempiiri, ja kiiruse ületamise lehel on kirjas nii valem, ülempiir kui ka see, mitme kilomeetri juures ülempiir tööle hakkab.

Liiklusseadus ei ütle füüsilise isiku kohta üheski oma väärteoparagrahvis eurosummat. Ta ütleb, et karistatakse rahatrahviga kuni teatud arv trahviühikuid, ja trahviühiku enda eurosuurus on karistusseadustiku § 47 lõikes 1. Eurodes väljendatud number on seega tuletatud, mitte tsiteeritud — ja see kahekordistus 2025. aasta alguses, mistõttu suur osa mujal leiduvatest eurosummadest on tänaseks poole väiksemad kui tegelik ülempiir.

Selle nimega ei. Sõna "parkimistrahv" ei esine liiklusseaduses, karistusseadustikus ega väärteomenetluse seadustikus, kuigi otsitakse seda palju. Parkimise eest võib tekkida neli erinevat rahalist tagajärge — kohaliku omavalitsuse viivistasu tasulise parkimise alal, kaamera hoiatustrahv, kohapealne mõjutustrahv ja tavamenetluse rahatrahv. Neil on erinevad maksjad, erinevad tähtajad ja erinevad vaidlustamise teed, sealhulgas üks, mis läheb halduskohtusse.

Vendeeritud tekstides seda ei ole. Otsisime tüvede kaupa läbi kõik kolm seadust ja ühtegi karistuspunkti, punktisüsteemi ega punktiarvestust neis ei ole. Selle asemel on juhtimisõiguse äravõtmine seotud teo endaga — liiklusseaduse § 227 näeb selle ette nii põhikaristuse alternatiivina kui ka eraldi lisakaristusena — ning väärteomenetluse seadustik ütleb sõnaselgelt, et hoiatustrahvile ega mõjutustrahvile ei või korduvuse arvestamisel tugineda.

Väärteomenetluse seadustik ei näe kummalegi eurorajale ette viivist ega lisatasu. Selle asemel esitab kohtuväline menetleja tasumata otsuse kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Täitemenetluse kulud tulenevad sellest seadustikust, mida see andmestik ei sisalda — nii et siin ei väideta, et võlg ei kasva, vaid et selle kasvu allikas on mujal.

See sõltub rajast ja tähtajad ei ole samad. Hoiatustrahvil ja mõjutustrahvil on eri pikkusega tasumis- ja vaidlustamistähtajad, mis on eri sätetes, ja viivistasul on hoopis alampiir selle kohta, kui lühike tähtaeg tohib otsusel olla. Igal lehel on tähtaeg koos sättega, mis selle annab.

Ei. See sait ei ole otsinguteenus, ei ole seotud ühegi ametiasutuse infosüsteemiga ega vahenda makseid. Trahvide kontrollimise leht ütleb, milline riiklik kanal seda teeb, ja miks see sait seda ise teha ei saa.